Tehisintellekti abil loodud slopaganda on tegelikult olemas ja Iraan ning USA kasutavad seda mitmel viisil väga tõhusalt teatavate sõnumite edastamiseks.

Iraani ja USA–Iisraeli sõjas ütleksin, et Iraani peamine taktika – maailma laialdaselt publikut tehisintellekti abil loodud slopagandaga hõlmama – on lõppkokkuvõttes tugevam tundeid äratades ja toetust Iraanile kujundades kui USA president Donald Trumpi sama tehnoloogia kasutamine, et end tugevamana või vähemalt soodsamana kujutada, kui ta tegelikult on.

Aga mida tehisintellekti abil loodud slopaganda täpselt teeb ja mida saame me jooksvast ja tõenäoliselt jätkuva generatiivse tehisintellekti kasutusest ideede ja tunnete inimeste teadvasse sisestamiseks?

Mis on AI slopaganda? Kuidas seda kasutatakse?

AI slopaganda on tehisintellekti kasutamine propagandistliku „kunsti“ (me kasutame sõna „kunst“ siin väga vabalt) loomiseks, mida on relvastatud, et kujutada mingit subjekti tugevamana/väärtuslikumana või vaenlast nõrgemana/halvemana, kui see tegelikult on.

Iraani puhul püüab see positsioneerida Ameerika Ühendriigid, Iisraeli ja nende sõjaaegsed liitlased kohutavate sõjapõhjustajatena, kes Iraani väärkäsitlevad, kusjuures USA ja Trump on peamised antagonisti. Samuti püüab see positsioneerida Trumpi selle sõja kasutamist oma ilmselgete seoste (Jeffrey Epsteiniga) varjamiseks.

Trumpi puhul aga kasutatakse seda tema maine „pesemiseks“ ja tema kujutamiseks kuningana, kes viskab oma kriitikutele prakki, mesiastaana – seoses tema „Doctor Jesus“ AI-pildiga ja hiljutise „Jesus hugs Trump“ üleslaadimisega platvormil Truth Social – ning viriilse tugevmehega vastavalt tema vanale Trump Digital Trading Cards’i tegevusele (üle 99 dollariga kaart).

Oh, ja et nad hävitavad Iraani mõõtmatul skaalal nii füüsiliselt kui ka majanduslikult.

Kui tõhus on AI slopaganda?

Teheintellekti abil loodud propaganda tõhusus sõltub tõenäoliselt sellest, mida jagatakse, milline on sisu ja kes seda jagab. Seni kuni suured tehnoloogiakontsernid lubavad sellist propagandat olemas olla, jõuab see tõenäoliselt miljoniteni inimesi, kes saavad juurdepääsu õigetele platvormidele.

Käepärast paistab, et memetilises sõjas on Iraanil Trumpi ees eelis.

Pro-Iraani organisatsioonide, näiteks Explosive Media, sõnumid – eriti need, kus Iraan seisab ajaloos Ameerika Ühendriikide erinevate eksimuste vastu – moodustavad selge kontrasti Trumpi kampaania isekeskse enesetäiendava sisuga.

Trump aga on nii iseendasse süvenenud, et Iraani tema vastu levitatav propaganda – mis kujutab teda kui repressiivset, valemeelseid sõjapõhjustajat – kõlab tõeks neile, kes on temast tüdinenud, kas see oli enne tema blasfemne „Doctor Jesus“-perioodi või pärast tema AI „slop“-interaktsioone Kristusega.

Seda ütleb, suured tehnoloogiakontsernid annavad ja suured tehnoloogiakontsernid võtavad ära. YouTube on juba keelanud Iraani toetavaid AI slopaganda-autoreid ja Iraan on mõistnud YouTube’i selle teo pärast kriitikaga, nagu Al Jazeera teatas.

Iraani välisministeeriumi kõneataja Esmaeil Baghaei nimetas keeldu tegevuseks, mille eesmärk on „tõe“ surumine alla USA–Iisraeli sõja kohta Iraani vastu.

Imelikult jäävad samad videod ikka püsti kõige üllatavamas kohas – X-is, Elon Muski aktsepteeritud sõnavabaduse krooniks.

Muidugi võib argumendiks olla, et AI slopaganda, mis kujutab avalikke tegelasi „Lego-tahvlitena“, lõpetatakse lõppkokkuvõttes intellektuaalomandi rikkumise tõttu, kuid samas, kui Iraani toetajad saavad jalgu, peaks ka Ameerika Ühendriikide kasutus oma propagandaks AI-d – eriti Donald Trump ja tema toetajad – olema samuti läbivaatamise all.

Pikaajaline probleem

AI „slop“ on siiski ainult osa pikaajalisest probleemist – nimelt valede ja propagandaga teatud eesmärgi edendamise legitimeerimisest.

Iraani puhul on eesmärk end positsioneerida ohvritena – ja ainult ohvritena, kes võitleb heades tingimustes repressiivse vastase vastu, isegi kui selle valitsus ise on repressiivne vastu neile, kes seda ei toeta.

Ameerika Ühendriikide ja Trumpi puhul on see jätkuv lugu sellest, kuidas Trump on lubanud reaalsuse tema ümber puruneda, nii et tõde muutub segaseks ja kõik – sealhulgas pooltõesed väited, valemed ja slopaganda – on lubatud.

Tulemuseks on kahjuks see purunenud ja löödud reaalsus, milles praegu elame.

Isegi kui meid pommitatakse desinformatsiooniga, võivad paljud asjad olla korraga tõesed: näiteks see, et Iraani piinab riigid, kes on tugevamad kui see ise, samas kui selle juhib repressiivne valitsus; ja see, et Ameerika Ühendriigid ei ole enam õiguste ja vabaduste kaitsekeskus, milleks nad kunagi olid, kuna tõe ja sotsiaalse õigluse alused lagunevad.

Me peame elama juhtide tagajärgedega, kes meid ühes suunas suruvad, kuid reaalsus võib meid paluda ka vastupanu pakkuda neile samadele entiteetidele – kas see on halb valitsus kõikjal või suur emotsioone muutv tehnoloogia kõikjal – õiglasema ja lõppkokkuvõttes parema tuleviku nimel neile, kes on kõige vähem, mitte neile, kes omavad kõike võimu, kuid mitte mingit eristusvõimet. – Rappler.com